Omniva pakkide kohaletoimetamise tähtaeg on hetkel kuni 3 tööpäeva. Möödunud nädalavahetusel kolis Omniva uude sorteerimiskeskusessse ning käivitamisel on tekkinud tõrkeid. Loe lisainfot Omniva teavitusest.

Külmmeetodil seebi valmistamine

Tähtsaimad nõudmised seebi valmistamise töökohale on suur kergesti puhastatav tööpind, juurdepääs veele ja elektrile ning võimalus toorainete kuumutamiseks. Kodus on parim koht seebi valmistamiseks köök, kus on olemas kraanikauss jooksva veega,
pliit või mikrolaineahi õli ja rasvade kuumutamiseks ning õhupuhasti või akna avamise võimalus ruumi ventileerimiseks.

Seebi valmistamiseks on vajalikud järgmised töövahendid:

  1. Elektrooniline kaal koguste mõõtmiseks.

  2. Tavaline kaal on grammi täpsusega mõõtmiseks liiga ebatäpne.

  3. Termomeeter skaalaga 30–90 °C. Seebimassi temperatuuri mõõtmiseks sobivad näiteks metallist prae- ja moositermomeetrid. Praetermomeetrit ostes tuleb jälgida, et vajalik temperatuuriskaala on kindlasti märgitud. Eriti mugav on klambri abil nõu servale kinnitatav käsitöötermomeeter.

  4. Mikser seebimassi segamiseks. Selleks sobib kasutada sau- või kannmikserit. Tavaline labadega käsimikser viib seebimassi liialt palju õhku ning halvendab selle struktuuri.

  5. Nõud ainete kuumutamiseks ja segamiseks. Seebi valmistamiseks sobivad klaasnõud, kõrget temperatuuri kannatavad plastnõud ning teraskastrulid ja -kausid. Kasutada ei tohi alumiinium- ega malmnõusid, ega ka teflonkattega anumaid. Viimati nimetatud ained reageerivad seebikiviga ning võivad seebi rikkuda. Segamiseks on kõige mugavamad ja vastupidavamad kuumakindlast plastist mitmesuguse suurusega lusikad, kulbid ja spaatlid.

  6. Vorm seebimassi vormimiseks.

  7. Kaitsevahendid: kummikindad, kaitseprillid ja respiraator.

Enamik töövahenditest on igal perenaisel kodus olemas. Soovitav on aga seebi valmistamise vahenditega süüa mitte teha.Erandiks võib olla ainult nõu rasvade ja õlide soojendamiseks, mis ei puutu kokku seebikivi, värv- ega lõhnaainetega. Kõik seebi valmistamise tööriistad tuleks hoida söögiriistadest eraldi, et need kogemata teiste pereliikmete kasutusse ei satuks

Töövahendid. Foto: Kalle Rahu

Seebivormid

Seebivormiks saab kasutada mitmesuguseid majapidamises leiduvaid esemeid, mis vastavad paarile lihtsale kriteeriumile: vorm peab kannatama 80-kraadist temperatuuri ning olema vastupidav
seebikivile. Mugav on, kui vorm annab veidi painduma või käib lahti – siis on seepi lihtsam kätte saada. Kõik need vormid, mille külge seep võib kinni jääda või mille materjaliga seebikivi võib reageerida, tuleks lekkimiskindlalt vooderdada. Selleks tuleb kasutada küpsetuspaberit või kilet. Kindlasti ei sobi vooderdamiseks foolium.
Esimeseks katsetuseks on hästi mugav kasutada seebivormina piimapakki. Selle lamineeritud sisekülg ei ima seebimassi sisse ja valmis seebilt on hõlpus pakk ümbert ära rebida. Vormiks ei sobi fooliumiga kaetud sisepinnaga mahlapakid.
Kodus leiduvatest vahenditest sobivad seebivormiks veel näiteks jogurti- ja margariinitopsid, külmkapikarbid või silikoonist küpsetusvormid.
Spetsiaalseid seebivorme on peamiselt kolme tüüpi: puidust, plastist ja silikoonist.
Puidust vormidega saab valmistada pätsi- või plaadikujulise seebi, mis tahkumise järel portsjoniteks lõigatakse. Puidust vormid tuleb kindlasti küpsetuspaberiga vooderdada.
Silikoon- ja plastvorme on erineva kuju ja mustriga. Toodetakse nii ühe seebi vorme kui ka mustrilisi tahvelvorme, milles valmistatud seebid hiljem portsjoniteks lõigatakse.

Vaata Hobipunkti seebivormide valikut

Seebikivi

Seebikivi tuntakse ka veel naatriumhüdroksiidi (NaOH) ja kaustilise soodana. Tegemist on tugeva alusega, mis moodustab rasvadega reageerides seebi.

Tootmine ja kasutusvaldkonnad

Kui vanasti kasutati seebi tegemisel tuhaleelist, siis tänaseks on seebikivi selle täielikult välja tõrjunud. Tuhaleelise valmistamine on aeganõudev, tarvis läheb suurel hulgal toormaterjali ning saadud segu omadused võivad partiiti väga erinevad olla. Pärast seebikivi tööstusliku tootmisega alustamist 19. sajandil on seebivalmistamine muutunud kiiremaks ja ohutumaks.

Rasvade ja proteiinide lahustamine on oluline omadus, mida rakendatakse tööstuses ja ka kodustes puhastusvahendites. Näiteks on naatriumhüdroksiid kõigile tuttava „Torusiili“ peamine koostisosa. Samuti on NaOH laialdaselt kasutusel paberi- ja tekstiilitööstuses, alumiiniumi tootmisel ja veel paljudel muudel tegevusaladel.

Naatriumhüdroksiidi säilitamine

Naatriumhüdroksiid on saadaval valgete helveste või graanulitena.

Seebikivi graanulid

Õhuniiskuse mõjul muutub seebikivi kõvadeks lahustumatuteks klompideks, seepärast on säilitamisel tarvis kasutada õhukindlat klaas- või plastpurki. Hoiustamiseks ei sobi plekknõud, kuna need hakkavad seebikiviga kokkupuutel roostetama. Oluline on ka silmas pidada, et metallid nagu alumiinium, tsink, tina ja messing reageerivad seebikiviga tugevalt ning selle käigus lenduvad ohtlikult mürgised gaasid. Siit videost saad aimu, milline näeb välja alumiiniumi ja NaOH lahuse reaktsioon.

Ohutus seebikiviga ümberkäimisel

Ettevaatusabinõusid järgides ei ole seebikiviga ümberkäimine ohtlik. Oluline on kasutada naha, silmade ja hingamisteede kaitsevahendeid.

Vähendamaks seebikivi paljale nahale sattumise ohtu, on seebivalmistamise ajal soovitav kanda pikki käiseid ja jalgu katvaid riideid. Käte kaitseks tuleks kindlasti kogu protsessi vältel (k.a. nõudepesu) kasutada kummikindaid.

Kaitseprillid tuleb ette panna olukordades, kus on oht, et seebikivilahus või seebimass võib pritsida (valamine, segamine, mikserdamine).

Lahuse valmistamise ajal on hea kanda respiraatorit, sest naatriumhüdroksiidi graanulid ja helbed võivad sisaldada ka peenemaid lenduvaid osiseid, millel on oht sattuda hingamisteedesse ning seal ebamugavust tekitada. Samuti eraldub lahuse valmistamisel aur, mis võib olla üsna ebameeldiv. Seebikivilahust on alati mugavam kokku segada kas õues, avatud akna ligidal, või sisselülitatud õhupuhasti all; nii hajuvad tekkinud aurud kiirelt.

Väikese koguse seebikivi sattumine nahale põhjustab ebamugava ja kipitava tunne. Kui nahal on kriimustusi või haavu, on kirvendus tugevam. Kipituse korral tuleks koht koheselt rohke jaheda veega üle uhtuda. Üldiselt kaob pakitsus kiiresti ja arsti poole pöördumiseks pole põhjust.

Seebikivi silma sattumine ja allaneelamine on aga ohtlikud, sel juhul tuleb kiiresti arsti poole pöörduda. Täpsemat infot ohutuse kohta saab naatriumhüdroksiidi ohutuskaardilt.

Ohtlike olukordade vältimiseks on ka oluline seebikivi lastele ja loomadele kättesaamatus kohas hoida ja selgelt markeerida.

Seebikivi kasutamine seebi valmistamisel

Esmalt tuleb valmistada seebikivilahus. Selle tegemiseks lahustatakse graanulid vees, tees, mahlas või muus seebiretseptis märgitud vedelikus. Seebikivilahuse valmistamisel tuleb seebikivi rahulikult vette valada, mitte vastupidi!

Kui seebikivile endale vett peale valada, on tulemuseks purskav vulkaan. Vältimaks ootamatusi, peavad ka naatriumhüdroksiidi kaalumisel kasutatav nõu ja lusikas täiesti kuivad olema.

Vala NaOH graanulid vette, ise samal ajal lusikaga segades. Valmis lahus jääb selge või õrnalt piimjas ja kõik tahked osad on täielikult lahustunud. Siin on näha lahuse välimus erinevatel etappidel:

Naatriumhüdroksiidi lahuse valmistamine 1

Naatriumhüdroksiidi lahuse valmistamine 2

Naatriumhüdroksiidi lahuse valmistamine 3

Seebikivi reageerimisel vedelikuga tekib eksotermiline reaktsioon, mille käigus vabaneb suur hulk energiat ja lahuse temperatuur võib tõusta isegi +90 °C.

Hoidmaks ära seebikivilahuse ülekuumenemise ja keemamineku, peab vedeliku temperatuur olema alguses võimalikult madal (erandiks on retseptid, mille komponendid nõuavad kõrgemat sulamistemperatuuri, nt mesilasvaha) ja graanulid tuleb lisada vette osade kaupa ning tasase tempoga.

Seebikiviga kokkupuutuvad nõud peavad olema kuuma- ja söövituskindlad. Kasutada sobib roostevabast terasest ja kuumakindlast plastist ning klaasist töövahendeid.

Kui lahus ettevaatamatusest maha loksub, saab selle neutraliseerida, pühkides koha äädikavees leotatud lapiga üle.

Seebikivi kogus seebiretseptides

Seebikivi kogus retseptis sõltub seebis kasutatavatest rasvadest. Igal rasval on oma seebistumisarv (ingl k „SAP value“), mis näitab kui palju naatriumhüdroksiidi läheb vaja konkreetse rasva seebiks muutmiseks. Näiteks oliiviõli seebistumisarv on 0,135 ja kookosõlil 0,183. See tähendab, et 100 grammi oliiviõli seebistumiseks on vaja 100 x 0,135 = 13,5 g seebikivi, kookosõli seebistumiseks aga 18,3 g seebikivi.

Kuna seebistumiseks vajalik seebikivi kogus on erinevate rasvade puhul erinev, ei saa retseptis lihtsalt üht rasva teisega asendada, kontrollimata üle, kas seebikivi kogus on antud rasvade jaoks korrektne või mitte. Kui naatriumhüdroksiidi kogus on liiga väike, jääb osa rasvadest seebistumata ning seebi konsistents saab ülemäära pehme. Kui seebikivi kogus on liiga suur, jääb osa seebikivist seebimassis reageerimata ning seebi pH tase saab lubatust kõrgem. Tulemuseks võib äärmuslikel juhtude olla kasutuskõlbmatu ja isegi nahka kahjustav segu. Täpsemalt saad seebiretsepti koostamise põhimõtetest lugeda siit.

NB! Vedelseebi seebistumisainena kasutatakse kaaliumhüdroksiidi. Osades vedelseebi retseptides kasutatakse paksema seebi saamiseks abiainena ka naatriumhüdroksiidi. Lisaks kasutatakse neid kahte koos kreemseebi valmistamisel.

Valmis naatriumhüdroksiidi lahuse kasutamine seebiretseptis

Seebi valmistamisel on võimalik kasutada ka valmis seebikivilahust. Selleks on kindlasti vaja teada, milline on seebikivilahuse kontsentratsioon. Eestis on enim levinud kanguseks 50%. See tähendab, et 100 g seebikivilahuses on 50 g seebikivi ja 50 g vett. Järgnevalt üks näidisretsept koos arvutuskäiguga vajaliku seebikivilahuse koguse määramiseks.

Näidisretsept:
190 g vett
71 g seebikivi
150 g kookosrasva
350 g oliiviõli

71 g seebikivi lisamiseks on vaja kasutada 50-protsendist seebikivi lahust 142 g. Kuna vee kogus on samuti 71 g, tuleb retsepti lisada veel 190 - 71 = 119 g vett.

Seega on muudetud retsept järgnev:
119 g vett
142 g 50-protsendist seebikivi lahust
150 g kookosrasva
350 g oliiviõli

Seebikivi müük

Lisaks seebimaterjale müüvatele poodidele tasub naatriumhüdroksiidi küsida ka mesindus- ja aianduskauplustest (nendes valdkondades rakendatakse seda kahjuritõrjes).

Kuna tegemist on tugeva kemikaaliga, siis transporditakse seda ohtliku veosena. E-poodide puhul tähendab viimane, et kättesaamine toimub ainult kulleriga ja mõnes kohas ka ise järele minnes. Postipakiga saatmine on keelatud.


Osta seebikivi

Õlid

Õli valikuga saab mõjutada seebi omadusi: kuidas seep vahutab,millisele nahatüübile ta sobib ja kui pikalt vastu peab. Alltoodud tabelis on toodud õlide lühikirjeldus ja nende soovitav maksimaalne osakaal seebis. Ristikesega on märgitud, millised omadused on õlidel, kui neid seebis kasutada.
Paljud siin nimetatud õlidest on müügil toiduainekaupluses. Toiduks kasutatavad õlid sobivad suurepäraselt ka seebi valmistamiseks. 
Õlisid tuleks hoida kinnises pudelis, päikesevalguse eest kaitstult. Säilitamiseks sobib toatemperatuur.
Avatud külmpress õlid tuleks ära kasutada võimalikult kiiresti.

Tutvu õlide valikuga



soovitav osakaal seebis

tugev seep

puhastav

õhuline vaht

tihe püsiv vaht

niisutav

Avokaadoõli – niisutav õli, sisaldab ohtralt A- ja E-vitamiini.

10%

x

x

Aprikoosituumaõli – kerge tekstuuriga, vitamiini- ja toitainerikas õli eriti kuivale nahale.

10%

x

x

Babassuõli rahustab ärritunud nahka. Sobib nii kuivale kui ka rasusele nahale. Omadustelt sarnane kookosrasvaga – seep saab vahutav ja kõva. Liiga suur kogus võib hakata nahka kuivatama.

30%

x

x

x

Jojobaõli – vedel vaha, mis on eriti kasulik akne ja vistrike ning kuiva naha korral. Seebi sisse võib lisada vaid piiratud koguses, muidu see ei vahuta.

10%

Kurgirohuseemneõli on hea imenduvusega ja põletikuvastase toimega. Sobib vananevale nahale.

10%

x

x

Kastoorõli – lisab seebile vahutavust, kuid selle kasutamisega ei tohi liialdada, muidu jääb seep liiga pehme.

10%

x

x

Kakaovõi – niisutav ja nahka pehmendav mõju ning mõnus šokolaadine lõhn.

10–15%

x

x

x

Kookosrasv – hea puhastusvõimega tahke rasv, mis annab meeldiva suuremullilise vahu.

30%

x

x

x

Kanepiseemneõli – kerge niisutaja, mis ei jäta nahale õlist tunnet. Imendub kiiresti. Parandab nahka, aga teeb seebi pehmeks. Kui lisada liiga suur kogus, võib anda seebile ebameeldiva lõhna.

10-15%

x

x

Kibuvitsaseemneõli – sobib päikesest kahjustunud ja kortsulise naha toonuse tõstmiseks. Aitab kaasa armide paranemisele. Kiiresti imenduv õli, mis ei jäta nahka rasvaseks.

5%

x

Magusa mandli õli – sobib igale nahatüübile, eriti hea ärritunud nahale. Hea imenduvusega.

10%

x

x

Mesilasvaha – kui lisada rohkem kui 5% vaha, vähendab see oluliselt vahutavust ja tekitab nahale kileja kihi.

5%

x

Makadaamia pähkli õli – hea imenduvusega õli kuivale nahale.

10%

x

x

Mangovõi – annab seebile luksusliku ja rikkaliku pehmuse. Parandav toime kuivale, päikesepõletusega ja vananevale nahale. Teeb seebi tugevamaks.

5%

x

x

Nisuiduõli – rikas antioksüdantide poolest, sisaldab beetakaroteeni ja E-vitamiini.

10%

x

x

Oliiviõli – rahustav ja niisutav, üks seebivalmistamise põhiõlisid.

100%

x

x

Palmi pähklituuma õli – omadustelt kookosrasva sarnane, kasutataksegi selle asendajana.

30%

x

x

Palmiõli – kookosrasva sarnane, kuid seep jääb pehmem kui palmi pähklituuma õliga valmistades.

30%

x

x

Päevalilleõli on niisutav õli, sobib igale nahatüübile.

10%

x

x

Rasv annab seebile tugevuse ja heleda värvuse, kuid seda tuleks täiendada nahka toitvate õlidega.

20%

x

x

Shea-või – niisutav või, mis annab seebile siidise pehmuse.

10%

x

x

x

Sarapuupähkliõli on hea niisutaja.

20%

x

x

Sojaõli teeb seebi vastupidavamaks. Suur kogus annab seebile ebameeldiva lõhna.

10%

x

x

Viinamarjaseemneõli – küllastumata rasvade poolest rikas õli niisutab ja imendub kergesti nahka.

10%

x

x

Lõhnad

Seepides kasutatakse kahte tüüpi lõhnaained – eeterlikke ja aroomiõlisid. Aroomiõli on lõhnaaine, mis võib sisaldada nii sünteetilisi kui ka looduslikke koostisosi. Nende eeliseks on hästi lai valik ja üldjuhul ka soodsam hind, võrreldes eeterlike õlidega. Aroomiõlid võivad imiteerida looduses leiduvaid lõhnu (lavendel, maasikas), toiduaine lõhnu (šokolaad, vanill) või moodustada muid fantaasiarikkaid kooslusi. Aroomiõlide puhul tuleb kindlasti jälgida, et see sobiks kosmeetilistesse toodetesse.

Vaata aroomiõlisid

Hobipunktis müügi olevate aroomiõlide kasutamine seebis

Külmmeetodil seebi valmistamisel soovitame kasutada 30g aroomiõli 1kg rasvade kohta.

Kuummeetodil seebi valmistamisel soovitame kasutada 15-20g aroomiõli 1kg rasvade kohta.

Valmisseebimassis soovitame kasutada 10g aroomiõli 1kg seebimassi kohta. 5g = u 1 tl

Osad aroomiõlid, peamiselt lillelõhnad soodustavad seebistumise kiirenemist. Vastava teabe leiad toote andmelehelt. Selle mõju vähendamiseks soovitame alljärgnevat:

  • Vee kogus peab olema vähemalt 330 g 1 kg rasvade kohta.
  • Hoia seebikivi ja õlisegu temperatuur kokkusegamisel alla 38 kraadi.
  • Lisa aroomiõli kohe seebimassi paksenema hakkamisel.
  • Sega aroomiõli väikese koguse õliga ja sega see segu massi sisse kui seebimass hakkab paksenema.

Eeterlike õlide puhul on tegemist naturaalse lõhnaainega, mis saadakse taimede pressimise, destilleerimise või ekstraheerimise teel. Lõhna allikaks võivad olla mõne taime lehed, õied, juured, seemned, koor. Kuna taimed sisaldavad eeterlikke õlisid piiratud koguses ja selle töötlemine on kulukas, on mõned eeterlikud õlid väga kallid. Eeterlikke õlisid sisaldavate taimede hulk on piiratud ning seetõttu on ka selliste õlide valik väiksem kui aroomiõlidel. Eeterlike õlide kasutajatel tasub esmalt tutvuda ka aroomiteraapia põhimõtetega, kuna need mõjutavad lisaks lõhnale ka muid meeli.

Hobipunktis müüdavate eeterlikud õlide kasutamine seebis

Hobipunktis müüdavad eeterlikud õlid on 100% naturaalsed, lisaaineteta tooted.

Eeterlikud õlid on mõeldud välispidiseks kasutamiseks.

Eeterlikke õlisid tuleb alati kasutada lahjendatult, lahjendamata eeterlikud õlid võivad olla tervisele ohtlikud. Oma lenduvuse tõttu on eeterlike õlide lõhn vähem püsiv.

Eeterlikud õlid

Kasutamine seebis

Külmmeetodil seebi valmistamisel kasutada 30-40 ml kg kohta, kuummeetodil 20-25 ml kg kohta, valmisseebimassis 10-20 ml kg kohta.

Eeterlike õlide omadused

Tabelist leiad informatsiooni süttimispunkti, aroomiteraapiliste omaduste ja sobivate segude kohta. Eeterlike õlide puhul ei ole tegemist ravimitega.

INCI

Süttimispunkt

Aroomiteraapilised omadused

Sobib segudesse järgmiste lõhnadega

Bergamott eeterlik õli

Citrus Aurantium Bergamia (Bergamot) fruit oil 43 C tujutõstev, antidepressant Lavendel, sidrun, kadakas

Eukalüpt eeterlik õli

Eucalyptus Globulus Leaf Oil 49 C stimuleeriv, lihasvalusid leevandav Rosmariin, lavendel, sidrun, seeder

Greip eeterlik õli

Citrus Gandis (Grapefruit) Peel Oil 46 C ergutav ja tujutõstev, antidepressant, tselluliidivastane Sidrun, palmaroos, bergamott, rosmariin, apelsin, lavendel

Kadakas eeterlik õli

Juniperus Communis Fruit Oil 40 C stimuleeriv, lihasvalusid leevendav Rosmariin, lavendel

Kaneel eeterlik õli

Leaf Cinnamonum Zeylanicum Oil 88 C stimuleeriv Ylang ylang, magus apelsin, mandariin

Laim eeterlik õli

Citrus Aurantifolia (Lime) Oil 49 C ergutav ja tujutõstev Rosmariin, lavendel, tsitruselised

Lavendel eeterlik õli

Lavandula Angustifolia (Lavender) Oil 74 C rahustav ja tasakaalustav, erinevad tsitruselised

Magus apelsin eeterlik õli

Orange (Citrus Sinensis) Peel Oil 46 C rahustav ja tasakaalustav Sidrun, kaneel

Mandariin eeterlik õli

Citrus reticulata (Tangerine) Peel Oil 46 C rahustav ja tasakaalustav Sidrun, kaneel

May Chang eeterlik õli

Litsea Cubeba 57 C ergutav ja tujutõstev Magus apelsin, mandariin, palmaroos, lavendel

Palmaroos eeterlik õli

Cymbopogon martinii (Palmarosa) Grass Oil 93 C rahustav ja tasakaalustav Greip, may chang

Piparmünt eeterlik õli

Mentha Arvensis 65 C stimuleeriv Rosmariin, lavendel, sidrun, eukalüpt

Rosmariin eeterlik õli

Rosmarinus Officinalis (Rosemary) Leaf Oil 41 C valusid leevendav, stressivastane Lavendel, piparmünt, kaneel

Sidrun eeterlik õli

Lemon (Citrus Medica Limonum) Peel Oil 42 C valusid leevendav, tujutõstev Lavendel, ylang ylang, eukalüpt

Sidrunhein eeterlik õli

Cymbopogon Flexuosus Oil 72 C stressivastane Ylang ylang, magus apelsin, mandariin, lavendel, palmaroos

Teepuu eeterlik õli

Tea Tree (Melaleuca Alternifolia) Leaf Oil 52 C antibakteriaalne Lavendel, rosmariin

Ylang- ylang 3 eeterlik õli

Cananga odorata 93 C rahustav ja tasakaalustav Bergamott, kaneel, sidrunhein

Kõigi lõhnaainete koguse määramisel tasub järgida tootja soovitusi. Kui sellekohane informatsioon puudub, võib katsetamist alustada 10–15 grammi lõhnaainega 500 g õlide kohta. Peale lõhna võivad need ained anda seebile ka värvivarjundi. Põhjuseks võib olla nii vedeliku enda toon kui ka keemiline koostis, mis seebikiviga reageerides või ka õhuga kokkupuutel värvi muudab. Näiteks vanilli aroomiõli on üks nendest, mis muudavad seebi pruuniks.

Värvid

Seebivärve on nelja tüüpi: pigmendid, vedelad värvained, pärlmuttervärv (mica) ja looduslikud värvained.

Pigmentide rühma kuuluvad oksiidid ja ultramariinid.  Pigmentide eeliseks on, et nende värv külmprotsessi seebi sees ei muutu. Nagu teiste pulbriliste lisandite puhul, tuleks ka pigmendid enne seebisse lisamist õliga pastaks segada. See aitab vältida tompe. Pigmentide soovitavK kogus seebis on 0,5–1 tl 500 g seebi kohta. Pigmendid on eriti mugavad mustriliste seepide valmistamiseks, kuna värv ei levi teistesse kihtidesse. Minu katsetuste kohaselt ei sobi

Vedelaid värvaineid on palju ja erinevaid. Laialdaselt kasutatakse toiduvärve. Seebivalmistamisel peab toiduvärvide kasutamist enne katsetama, kuna need võivad seebikiviga väga ootamatult reageerida. Toiduvärvid ei sobi mustriliste seepide valmistamiseks, kuna värv võib laiali minna. Need sobivad paremini valmis seebimassi sisse.

Toodetakse ka spetsiaalselt seebi jaoks mõeldud vedelaid värve  Need on seebivalmistamisel järele proovitud ning säilitavad oma esialgse tooni. Vedelate värvidega saavutatakse hõlpsasti ühtlane toon. Värvide doseerimisel tuleb järgida tootja juhiseid.(Valmisseebi massi jaoks mõeldud vedelad värvid ei pruugi seebikivi kõrgel pH tasemega keskkonnas oma tooni säilitada.

Pärlmuttervärv (mica) annab seebile luksusliku sädeluse ja pärlmutterefekti. See on valmistatud jahvatatud mineraalist, mis oma loomulikus olekus on hallikasvalge. Värvi andmiseks kaetakse see pigmentide või värvainetega. Pärlmuttervärvi on saadaval väga paljudes toonides. See pulber annab parima efekti läbipaistvas seebis, kuna sädelus tekib valguse peegeldumisest. Erinevalt teistest pulbritest ei lähe see värvtükki ja seetõttu pole vaja teda enne seebisse lisamist millegagi segada. Läbipaistmatu seebi sees pääseb pärlmuttervärvimõju kenasti esile siis, kui näiteks seebi pind sellega sädelevaks võõbata. Selle värvi ostmisel tasub jälgida, et see oleks mõeldud kasutamiseks kosmeetikas.

Seebis kasutamiseks tuleb valida sellised värvid, mis sobivad toidus või kosmeetikas kasutamiseks. Kindlasti ei sobi seebi sisse näiteks küünlavärvid.

Looduslikud värvained

Looduslike alla lahterdatakse taimsed värvained. Need on valmistatud taimede lehtedest, õitest, juurtest, koorest. Üldjuhul kasutatakse looduslike värvainetena juba töödeldud – kuivatatud, jahvatatud või kuumutatud – toorainet.

Värvainete kasutamisel tuleb olla pigem tagasihoidlik. Suur kogus värvainet annab seebile määrdunud vahu ja võib riideidki määrida. Soovitav kogus on 0,5–1 teelusikatäis värvainet poole kilo rasvaine kohta.

Värvaine lisatakse seebisse pulbrina, koos aroomiõlidega. Pulbri võib tompude vältimiseks vähese oliiviõliga pastaks segada. Intensiivse värvi saab ka tõmmise abil. See valmistatakse taimeosade leotamisega seebis kasutatavates rasvades. Tõmmise võib enne seebi sisse lisamist ka filtreerida. Pulbri lisamine annab aga põneva täpilise efekti.

Looduslike värvainete puhul tuleb arvestada, et paljud erksad taimed muutuvad seebikiviga kokkupuutel ühtlaselt pruuniks. Erilist efekti ei anna ka mahlade kasutamine vedelikuna. Erandiks on tomati- ja kõrvitsapüreed ning porgandimahl. Allpool on toodud mõned võimalused seebi toonimiseks.

roheline

vedel klorofüll

till

vetikad

piparmünt

spinat

pruun

kaneel

kohvipulber

kakaopulber

kollane

annatto

saialill

porgandimahl

karri

ingver

lilla

alkanna

mustikas

sandlipuu

oranž

Cayenne’i pipar

apelsinikoor

paprika

tomatipüree

punane

madarajuur

jahvatatud kibuvitsamarjad

kuivatatud peet

Looduslikud lisandid

Savide kasutamine on kosmeetikas laialt levinud tänu selle nahka puhastavatele omadustele. Savi imab naha pinnalt rasu ja eemaldab toksiine. Seetõttu sobivad selle mineraalid eriti hästi rasusele nahale. Valge savi on kõige pehmem ja sobib ka õrna naha puhastamiseks. Savi on saadaval roosa, punase, rohelise, helesinise ja helerohelisena. Seebi sisse lisades annavad need ka õrna värvivarjundi. Savipulber toimib ühtlasi ka õrna koorijana. Savi lisamisel seebisse tuleks olla tagasihoidlik (1–2 tl poole kilo õlide kohta), muidu seebi vahutavus väheneb.

Erinevad puuvilja- ja marjapulbrid lisavad seebile ohtralt vitamiine ja antioksüdante. Tööstuslikult valmistatud puuviljapulbrid on tehtud külmutatud ja jahvatatud marjadest ja puuviljadest. Koduste puuviljade või marjade kasutamisel tuleks need samuti eelnevalt kuivatada ja peenestada. Toored marjad ja puuviljad hakkavad seebi sees niiskuse tõttu hallitama, iseäranis, kui tükid on suured.

Piimapulbrid sisaldavad piimhappebaktereid ja vitamiine ning tasakaalustavad naha pH-d. Kuna piimapulber sisaldab suhkruid, võib pulbri ja seebikivi omavahelise reageerimise käigus seebimass kuumuse tõttu karamelli tooni omandada.

Surnumere sool sisaldab mitmeid mineraale: kaaliumit, magneesiumit ja kaltsiumit. See sobib psoriaasi ja ekseemi leevenduseks. Kuna sool vähendab seebi vahutavust, tuleks seda lisada seebile, kus on suurem kookosrasva osakaal. Surnumere muda on sarnaste omadustega nagu surnumere sool, kuid hästi peene tekstuuriga ja annab seebile toreda kreemika, tähnilise värvuse.

Kaunistuseks võib seebisse lisada ka mitmesuguseid kuivatatud taimi. Kahjuks muutuvad paljud värvikad lilleõied seebikiviga reageerides ühesuguseks pruuniks. Üheks toredaks erandiks on saialille õielehed, mis säilitavad oma kuldkollase värvi.

Keha koorimiseks ja põnevama välimuse saamiseks võib seebisse lisada veel mitmesuguseid toiduaineid: kaerahelbeid (tervena või jahvatatult), riivitud tsitrusviljade koort, kohvipulbrit ja mooniseemneid.

Kõikide lisandite puhul tuleb arvestada, et liiga suur kogus suurel määral seebi vahutavust. Esmalt proovi lisada 1–2 tl lisandit 500 grammi õlide kohta.

Külmmeetodil seebi valmistamise baasjuhend

Külmmeetod on üks kahest põhilisest seebikiviga seebi valmistamise meetodist.

Külmmeetodil valmistatud seebimass valatakse kohe pärast segamist vormi. Kuummeetodil valmistatud seebimassi kuumutatakse pärast valmis segamist ja alles siis vormitakse. Külmmeetodi eeliseks on lihtsam valmistamine ja vormi valamine ning rohkem võimalusi seebi kaunistamiseks. Selle puuduseks on aga pikem valmimisaeg – seep peab 3–4 nädalat järelvalmima. 

Pane valmis vajalikud tööriistad:

  • kaitseprillid, kummikindad ja põll;

  • majapidamispaber, ajalehed või kile töötasapinna katmiseks;

  • elektrooniline kaal;

  • saumikser;

  • termomeeter;

  • nõu seebikivi lahuse segamiseks (0,5 l klaaspurk);

  • nõu seebikivi kaalumiseks (plastist mõõdukann tilaga);

  • plastist või terasest lusikas seebikivi segamiseks ning rasvade ja õlide kaalumiseks (kasuta eraldi lusikaid);

  • nõu rasvade kaalumiseks ja sulatamiseks (teraskastrul, klaaskauss või kuumust kannatav plastkauss);

  • suurem klaas- või plastkauss seebimassi segamiseks;

  • väiksemad nõud ja lusikad lisandite kaalumiseks ja nende segu valmissegamiseks (nt jogurtitops vms).

Töövahendid seebi valmistamiseks
Seebi valmistamise ajal on mõistlik kasutada pikkade varrukatega rõivaid ja kinniseid jalanõusid. Need kaitsevad võimaliku seebikivi söövituse eest. Samal põhjusel tuleb kogu seebi valmistamise ajal kanda kummikindaid, soovi korral ka kaitsepõlle. Seebikivi söövituse vastu tuleb silmi kaitsta kaitseprillidega.

1. Mõõda valmis kõik koostisained. Need kõik, v.a lisandid, mõõdetakse grammides. Kasuta elektroonilist kaalu ja kuumakindlaid nõusid, mis on nii suured, et seal saab seebimassi mikserdada.

Kaalu vesi nõusse, kus valmistad seebikivi lahuse.

Mõõda tahked ja vedeldad rasvad nõusse, millega neid on võimalik kuumutada: teraspotti, kui kasutad kuumutamiseks pliiti, või klaaskaussi, kui kasutad mikrolaineahju. Ainete kaal peab olema grammipealt täpne.

Pane valmis lisandid. Pulbrilised lisandid võib tükkide vältimiseks paari supilusikatäie oliiviõliga pastaks segada.

2. Seebikivilahuse valmistamine

Aseta veenõu avatud akna ligidale või töötava õhupuhasti alla. Vett pidevalt lusikaga segades vala seebikivi tasapisi vette. Liiga kiiresti valades tõuseb vedeliku temperatuur kiiremini ja on suurem oht, et seebikivi graanulid nõu põhja sadestuvad. Segamise käigus muutub vedelik piimjaks, kuid selgineb taas graanulite lahustudes. Kuna lahus purgis keemilise reaktsiooni tagajärjel kuumeneb, tuleb nõu liigutamisega olla ettevaatlik. Segamise käigus eralduvad aurud võivad olla ebameeldiva lõhnaga. Seetõttu tulekski ruumi õhutada ja nina päris nõu ligi mitte panna. Kui seebikivi on lahustunud, jäta segu jahtuma.


seebikivilahuse segamineLahus kokku segatud

3. Rasvade kuumutamine

Kuumuta rasvad pliidil või mikrolaineahjus. Rasvade temperatuur peab olema 30–50 kraadi, mistõttu tuleb kuumutada hästi lühiajaliselt. Peamiseks eesmärgiks on sulatada tahked rasvad. Lõpeta kuumutamine hetkel, kui tahked rasvad pole veel päris sulanud – väiksemad tükid sulavad jääkkuumuses.

4. Temperatuuri kontrollimine

Seebikivilahuse ja rasvade temperatuur peab kokkusegamise hetkel olema 30–50 kraadi. See on optimaalne temperatuurivahemik seebistumisprotsessiks. Vedelike temperatuurierinevus peab jääma 10 kraadi piiresse.

Kui kasutad vedelike mõõtmiseks üht ja sama termomeetrit, puhasta see vahepeal paberkäterätiga, et reageerimisprotsess enne õiget aega ei algaks.

Kui seebikivi lahus on juba sobivas temperatuurivahemikus, kuid rasvu sai liiga palju kuumutatud, vala rasv segamisnõusse, kus see saab kiiremini jahtuda. Nõu võib asetada ka külmaveevanni.

Kui seebikivi temperatuur on langenud juba alla soovitava 30 kraadi, tuleb ka rasvad vastavalt jahutada. Seebikivi lahust kuumutada ei tohi!
seebikivi temperatuur

5. Vedelike kokkusegamine

Kui mõlemad vedelikud on sobivas temperatuurivahemikus, vala segamiskaussi esmalt õlid. Lusikaga pidevalt segades lisa peene joana seebikivi lahus. Nüüd võib alustada seebimassi mikserdamist.

Mikserdatakse pulseerivalt: pane mikser kolmeks sekundiks tööle, pea kolm sekundit vahet. Samal ajal liiguta mikserit kausis ringi, et seebistumine toimuks ühtlaselt. Töötamise ajal ei tohi mikserit pinnale tõsta, et söövitav mass ei pritsiks.

Vedelik, mis alguses on läbipaistev, muutub läbipaistmatuks ja õline kiht pinnal hakkab pikkamööda kaduma. Aeglase segamise eesmärk on tagada, et mass ei seebistuks ega kuumeneks liiga kiiresti.

Seebimass on vormi valamiseks valmis, kui see on umbes pannkoogitaina paksune ning mikserit pinnale tõstes jääb selle jälg veidikeseks püsima. Mikserdamine võib aega võtta mõnest minutist veerand tunnini või kauemgi. Kestus sõltub retseptist, massi temperatuurist ja mikseri võimsusest.

seebikivilahuse ja õli kokkusegamineValmis seebimass

6. Lisandid

Vala valmispandud lisandid massi sisse ja sega see ühtlaseks. Kui kasutad massis eeterlikke õlisid, lisa need kõige viimasena ja sega võimalikult vähe, et aroom ei lenduks. Lisandid tuleb sisse segada lusikaga, sest mikseriga segades jätkub kiire seebistumine ja mass võib muutuda vormi valamiseks liiga paksuks.

Lisandite sissesegamine

7. Vormimine

Vala seebimass vormi. Koputa seda õrnalt vastu lauda, et õhumullid välja tuleks ning mass kõigisse vormi mustri õnarustesse jõuaks. Pealispinna võid noaga siledaks siluda või hoopis vastupidi, hambaorgiga mustriliseks teha.

Vormimine

Jäta seep 24 tunniks vormi tahkuma. Seebistumisprotsess jätkub ka veel vormis, mistõttu see kuumeneb.

Paljud seebitegijad soovitavad seebimassi pärast vormi valamist soojas hoida. Minu katsed näitavad, et seebi kvaliteeti ei mõjuta, kui seda soojas ei hoia. Pikalt kuumas hoitud seebimass muutub vahepeal geeljaks ja jahtudes taas läbipaistmatuks, kuid kasutamisel erisusi pole. Mõningal määral võib erineda välimus. Seepidel, mis on tahkunud kinni katmata, tekib suurema tõenäosusega pinnale valge kiht. Sellise kihi tekkimise tõenäosus on suurem palmi- ja searasva sisaldavatel seepidel. Vormi soojas hoidmiseks kata see pealt toidukilega ja mässi vannilinasse.

8. Lõikamine ja järelvalmimine

Kui seebi pind ei ole enam vetruv, võib selle vormist välja võtta. Kui aga seep on endiselt pehme, kontrolli tahkust uuesti 12–24 tunni pärast. Kuna seebikivi ei ole veel täielikult reageerinud, tuleks seebi käsitsemisel endiselt kummikindaid kasutada. Soovi korral võib seebi nüüd portsjoniteks tükeldada. Sel hetkel on seebimass veel pehme ja lõigatav, kui seda hiljem teha, ei jää tulemus korrektne. Lõigatakse peamiselt tahvelvormides tehtud ja pätsikujulisi seepe.

Pärast vormist välja võtmist peab seep 3–4 nädalat järelvalmima. Selle aja jooksul aurustub sellest üleliigne vesi ja seebikivi reaktsioon kulgeb lõpuni. Järelvalmimiseks on parim seepi restil kuivatada, siis pääseb õhk sellele igast küljest ligi.

Mida pikemalt seep seisab, seda vastupidavam ta kasutamisel on. Värske seep kulub kiiresti ja võib kasutamisel lausa pudrutaoliseks muutuda.

Piimaga seebi valmistamine

Piim on väga levinud seebilisand, kuna sisaldab mitmesuguseid nahka toitvaid aineid. Kui kasutada piima ja valmistada seep tavapärasel meetodil, on tulemuseks pruunikas seep. Seda põhjustab piimas sisalduv suhkur, mis kuumuse mõjul karamellistub. Selleks, et piimaseep jääks ootuspäraselt valgeks, tuleb seebi temperatuur hoida valmistamise ajal tavapärasest madalamal (30 C).

Vedelikuna võib kasutada pastöriseeritud või pastöriseerimata piima, veega segatud hapukoort, jogurtit või vahukoort. Samuti sobib näiteks kookospiim.

Enne seebi valmistamist tuleb vedelik külmutada. Külmutamiseks võib kasutada jääkuubikuvormi või sulguriga kilekotti (nt Minigrip). Kotti kasutades tuleks seda külmutamise ajal mudida, et vedelik ei külmuks väiksemate tükkidena. Lahuse valmistamiseks valatakse seebikivi külmunud vedelikule vähehaaval peale. Seebikiviga reageerides hakkab jää sulama. Piima reageerimisel seebikiviga võib esineda värvimuutusi ja eralduda ammoniaagilõhna. Reageerides muutub osa vedelikke teraliseks ja paksuks. See ei halvenda lõpptulemust. Kuna piimas sisalduv rasv hakkab seebikiviga reageerides seebistuma, võib segu ajutiselt pakseneda, eriti kui kasutatakse vahukoort vm rasvast piimatoodet.

Läbipaistmatu vedeliku puhul ei ole võimalik tuvastada, millal seebikivi on lahustunud. Üldjuhul piisab, kui segu segada viis minutit pärast seda, kui jää on täielikult sulanud.

Sega seebimass kokku tavapärasel viisil. Vormi valatud seep pane vähemalt neljaks tunniks külmkappi (mitte sügavkülma!).

Kui kasutad piimapulbrit, sega see vähese õliga pastaks ja mikserda õlide sisse enne seebikivilahusega kokkusegamist. Kasuta piimapulbri lahustamiseks saumikserit. Valmista seep tavalisel viisil, kuid hoia samuti madalat temperatuuri ja pane seep pärast vormi valamist külmkappi.

Seebiretseptide muutmine

Kui seebitegu selge, tuleb peaaegu igal seebitegijal soov katsetada oma retsepte. Kõige lihtsam on varieerida mitmesuguste lisanditega, muutes seebi välimust ja lõhna. Siin on piiriks ainult fantaasia. Lisandite puhul tasub siiski jälgida doseerimist – kui neid liiga palju saab, võib see mõjutada seebi vahutavust.

Väiksemat kogust, kui raamatus toodud 700 grammi (500 g rasva + 190 g vett + lisandid), ei ole soovitav teha, kuna sel juhul lähevad ainete kogused väga väikeseks ja ebatäpseks. Kui soovid teha väiksemat kogust erinevaid seepe, jaga seebimass enne vormi valamist pooleks ning lisa ühe poole sisse üht tüüpi ja teise sisse teistsuguseid lisandeid (poole koguse kohta võta ka poole vähem lisandeid). Koguse suurendamisel arvesta, et massi mikserdamine seebistumiseni võtab tunduvalt kauem aega.



Seebiretsepti koostamine

Kui seebiretseptis rasvade proportsioone muuta, on tegemist juba täiesti uue retseptiga. Oma retseptis saab kasutada just neid tooraineid, mis parajasti käepärast. Samuti saab valmistada täpselt oma nahale sobiva seebi.

Seebiretsepti koostamisel on vaja teada kasutatavate rasvade omadusi ja nende seebistumisarvu (SAP-i). Seebistumisarv näitab, kui palju seebikivi on vaja rasvade täielikuks seebistumiseks. Seebistumisarvu tabel on toodud allpool.

Parima seebi saab erinevaid rasvu omavahel kombineerides. Kolm enim kasutatavat seebirasva on kookos- ja palmirasv ning oliiviõli. Kookosrasv annab seebile head puhastusomadused ja vahutavuse, palmirasv tugevuse. Oliiviõli funktsioon on nahka niisutada. Neid omadusi saab seebile anda ka muude rasvadega: babassu- ja kastoorõli panevad samuti seebi hästi vahutama, searasvaga saab lisada sellele tugevust ning oliiviõli asemel saab niisutajana kasutada muuhulgas päevalille- ja sojaõli. Kõige laiem on valik niisutavate õlide osas, mis võib moodustada 5–10% seebi massist.

Rusikareegel on, et seebirasvadest moodustagu vähemalt 40% tahked rasvad, kuid selleski on erandeid. Siin raamatus on toodud Kastiilia seebi retsept, kus kasutatakse ainult oliiviõli, ja ka ainult tahketest rasvadest seebi valmistamise õpetus.

Allpool on ühe lihtsa näite abil õpetatud, kuidas seebiretsepti koostada

1. Vali seebi koostisosad ja pane paika nende osakaal:

125 g kookosrasva
150 g palmirasva
200 g oliiviõli
25 g avokaadoõli

2. Määra iga koostisosa seebistumisarv:

kookosrasv 0,183

palmirasv 0,142

oliiviõli 0,135

avokaadoõli 0,133



3. Leia iga koostisosa seebistumiseks vajalik seebikivi kogus:

kookosrasv 0,183 x 125 g = 22,875 g

palmirasv 0,142 x 150 g = 21,3 g

oliiviõli 0,135 x 200 g = 27 g

avokaadoõli 0,133 x 25 g = 3,325 g

Vajalik seebikivi kogus on 74,5 grammi.



4. Seebikivi koguse optimeerimine

Kuna täielikult seebistunud seep ei ole väga niisutav, tuleb seebikivi kogust vähendada, et osa õlisid jääks seebisse oma loomulikul kujul. Siin raamatus toodud retseptides on arvestatud, et jäetud 5% rasvadest jääb seebistumata. Erinevates retseptides on seebistumata rasvaineid 5–15%. Kui seebistumata rasvainete osakaal on väga suur, võib probleeme tekkida seebi säilivusega.

Selleks, et vähendada seebikivi kogust 5%, korrutame selle koefitsiendiga 0,95 (95%).

74,5 x 0,95 = 70,775 ehk 71 grammi seebikivi.

Kui soovid rohkem seebistumata rasvu, siis näiteks 10% vähendamise korral tuleks seebikivi kogus korrutada koefitsiendiga 0,9.

5. Vee koguse arvutamine

Optimaalne vee kogus on 38% rasvade kaalust. Väiksema vee koguse puhul on seebikivi lahustamine ja vormimine keerulisem.

500 g x 0,38 = 190 g

Saame valmis retsepti:

190 g vett

71 g seebikivi

150 g palmirasva

200 g oliiviõli

25 g avokaadoõli



6. Lisandite mõõtmisel arvesta eespool soovitatud kogustega

Kui inglise keel raskusi ei valmista, on seebiretsepti koostamisel heaks abimeheks seebikalkulaator. Kõige informatiivsem neist, mis annab ülevaate ka seebi omadustest, asub aadressil www.soapcalc.net.

Seebistumisarvude tabel

See tabel näitab, kui palju seebikivi kulub rasvaine seebiks muutumiseks.

Kui sa tabelist sobivat õli või rasva ei leia, pöördu info saamiseks tootja või edasimüüja poole.

Aaloevõi

0,179

aprikoosituumaõli

0,139

avokaadoõli

0,133

avokaadovõi

0,133

babassuõli

0,175

emurasv/jaanalinnurasv

0,135

kanarasv

0,137

kanepiõli

0,138

kastoorõli

0,128

kibuvitsaseemneõli

0,133

kookosrasv

0,183

kurgirohuseemneõli

0,135

lambarasv

0,138

linaseemneõli

0,135

linaõli

0,135

maapähkliõli

0,137

magusa mandli õli

0,139

maisiõli

0,137

makadaamia pähkli õli

0,139

mandlivõi

0,134

mangovõi

0,136

mesilasvaha

0,067

metspähkliõli

0,135

Monoi de Tahiti

0,182

mooniseemneõli

0,138

nisuiduõli

0,130

oliiviõli

0,135

palmi pähklituuma õli

0,176

palmiõli

0,142

ploomiseemneõli

0,138

oliivijääkõli (pomace)

0,134

päevalilleõli

0,135

rapsiõli

0,124

sarapuupähkliõli

0,139

seesamiõli

0,134

sheavõi

0,128

sojaõli

0,136

veiserasv

0,143

viinamarjaseemneõli

0,129


Lisa kõik retsepti tooted ostukorvi

Vajalikud komponendid

Toode on hetkel otsas.
Toode on hetkel otsas.
Toode on hetkel otsas.
Toode on hetkel otsas.
Lisa kõik retsepti tooted ostukorvi