Sheavõi omadused isetehtud kosmeetikas ja seebis

Sheavõid ehk karitet saadakse ainult Aafrikas kasvava võiseemnikupuu (Vitellaria paradoxa, varasema nimetusega Butyrospermum parkii) pähklitest.

Sheapähkel võiseemnikupuul

Sheapähkel oksa küljes. Foto: Wikimedia

Sheavõi valmistamine

Pähklid kuivatatakse, eemaldatakse koored ja viljaliha purustatakse. Saadud mass röstitakse, mis annab tootele omapärase suitsuse lõhna.

Sheavõi valmistamine

Kuivatatud sheapähkli eraldamine kestast. Foto: Treeaid, Flickr

Traditsioonilise valmistamismeetodi puhul keedetakse seejärel viljaliha vees, kuni rasv pinnale tõuseb. Valmismassil lastakse sõelal nõrguda ja tahkuda.

Tänapäeval on aga valdavalt kasutusel mehaaniline ehk külmpressimine, kuna selle abil on võimalik viljadest kiiremini suuremal hulgal õli kätte saada.

Sheavõist tooted

Edasise töötlemise käigust sõltub see, milline toode sheavõist saab.

Toorsheavõid ei puhastata ning tavapäraselt leidub selles taimejääke ja muid osiseid. Pastataolise massi värvus on kollane või roheline, sõltuvalt sheapähklite valmidusastmest.

Toorsheavõi

Toorsheavõi. Foto: daveynin, Flickr

Rafineerimata sheavõist eemaldatakse võõrosakesed filtreerimise teel. Võrreldes rafineerituga, on rafineerimata sheavõi ebaühtlasema konsistentsiga ning sellel on suitsune lõhn ja kollakas värvus.

Rafineeritud sheavõi on helekollast või valget tooni. Rafineerimise käigus muutub võide konsistents ühtlasemaks, eriomane lõhn kaob ja värvus on heledam.

Ultra-rafineeritud sheavõi läbib mitmekordse rafineerimisprotsessi ja on lumivalge värvusega.

Vedel sheaõli on sheavõi valmistamisel tekkiv kõrvalprodukt. Sheaõli erineb oma omadustelt sheavõist, sest sisaldab vähem steariinhapet ja proportsionaalselt rohkem teisi sheavõis leiduvaid rasvhappeid.

Miks muutub sheavõi teraliseks?

Vahel võib sheavõi teraline olla. Teralisus tuleneb steariinhappe suurest osakaalust. Sheavõi koostises olevad rasvhapped on erineva sulamistemperatuuriga ning kõrgematel kraadidel steariinhappe osakesed granuleeruvad. Muutused võivad tekkida nii temperatuurikõikumistel (eriti suveperioodil) kui lihtsalt kokkupuutel hapnikuga. Teralisus mõjutab ainult võide konsistentsi ja toote algsed omadused säilivad.

Teralisus võib aja jooksul tekkida ka sheavõid sisaldavas valmistootes. Selle vähendamiseks tuleb tooted tempereerida: peale valmistamist jahutatakse kosmeetikum (näit huulepulk) kiirelt külmkapis või jäävannis, et rasvhapped enne tahkumist üksteisest eralduda ei saaks.

Rasvhapete osakaalud

Keskmiselt on sheavõis rasvhappeid järgnevas koguses:

• Oleiinhape 45%
• Steariinhape 44%
• Linoolhape 6%
• Palmitiinhape 4%
• Muud rasvhapped 1%

Vitamiinide ja aktiivainete sisaldus

E-vitamiini looduslik sisaldus on 0,1-0,15%
Fütosteroole (kaneelhape, terpeenalkoholid) esineb 5-10%

Sheavõi kosmeetika koostisainena

Kuna sheavõi sulab umbes +35 °C juures, sobib seda otse nahale määrida. Rasv sulab küll kiiresti, kuid imendumine toimub pigem aeglaselt ja õline kiht püsib nahal pikemat aega. Näiteks enne õue- või magamaminekut tasuks varuda lisaks 20-30 minutit.

Sheavõis leiduv kaneelhape annab kerge UV-kaitse ja on põletikuvastane, aidates kaasa nahapunetuse ja ärrituse vähendamisele. Allantoiin on samuti põletikuvastase toimega. E-vitamiin toimib nahapehmendajana.

Kuna rafineerimise käigus hävineb osa fütosteroole ja vitamiine, saab toitvama kosmeetikumi rafineerimata sheavõist. Arvestada tuleb aga rafineerimata sheavõi omadustega:
• suitsune lõhn mõjutab ka toote lõhna
• konsistents on ebaühtlasem
• võrreldes rafineerituga, on rafineerimata sheavõil suurem kalduvus teraliseks muutuda.

Rasvhapete koostis on rafineeritud ja rafineerimata sheavõil ühesugune. Steariinhape, mida sheavõis on üle 40%, säilitab nahas olevat niiskust, tõstab selle elastsust ning aitab nahavigastustel kiiremini paraneda. Sama suure osakaaluga oleiinhape on niisutav ja toetab naharakkude uuenemist näiteks päikesepõletuse või nahalõhede korral.

Ketendust leevendavat linoolhapet on vähem kui teistes taimsetes õlides. Samuti on naha pinnale kaitsekihti moodustava palmitiinhappe kogus väiksem kui kakao- ja mangovõil.

Sheavõi komedogeensuse indeks on erineva kirjanduse andmetel 0-2, mis tähendab, et pooride ummistumise tõenäosus on väike.

Sheavõi leiab enim kasutust erinevates paksema konsistentsiga koorijates ja kehavõietes. Sheavõi on ideaalne komponent ka vahustatud võide valmistamiseks. Viimase koostis on kergem ja õhulisem kui lisanditeta sheavõil ning pealekandmine on pehmema tekstuuri tõttu samuti mugav.

Õli-vees baasil kreemides kasutades aitab sheavõi kreemi paksendada, samuti on see oluline osis huulepulga koostises.

Sheavõi isetehtud seebi koostisosana

Sheavõi on populaarne seebirasv, kuna steariinhappe suur hulk annab seebile kõvaduse ja oleiinhape niisutavuse.

Sheavõi tekitab tiheda ja väikesemullilise vahu, seepärast tuleb seda seebis kombineerida rasvadega, mis tagavad parema vahutavuse. Kaaskomponentideks sobivad suurepäraselt kookosrasv ning kastoorõli.

Sheavõi hele värvus võimaldab valmistada ka hästi heledat värvi seepi.

Sheavõi seebistumisarv

Seebikivi – 0,132
Kaaliumhüdroksiid – 0,185

Kasutatud allikad

1. Tootedokumentatsioon, tootja infomaterjalid
2. Wikipedia: Vitellaria
3. Swiftcraftymonkey blog
4. Soapcalc.net
5. The Chemistry of Shea Butter
6. The Chemical Makeup of Shea Butter
7. What's the Difference Between Raw Unrefined and Ultra-refined Shea Butter?
8. Comedogenic Ratings

Avalehe foto: Hopkinsuniv [CC BY-SA 3.0], via Wikimedia Commons


Lisa kõik retsepti tooted ostukorvi

Vajalikud komponendid

Lisa kõik retsepti tooted ostukorvi