Kookosõli kosmeetika ja seebivalmistamise komponendina

Kookosõli valmistatakse kookospalmi (Cocos nucifera) pähkli tuumast.

Kookospähkli viljaliha

Kookospähkli viljaliha. Foto: Pixabay

Enamus kookosõlist toodetakse Aasias, kolm suurimat valmistajat on Filipiinid, Indoneesia ja India. Kookosrasv on seal piirkonnas väga levinud tooraine, ja arvatakse, et selle kasutamisel on oluline mõju kohalike elanike pikaealisusele ja heale tervisele. Kuid kookosrasv on laialdaselt kasutusel mujalgi maailmas ning Eesti kodudeski pruugitakse seda järjest enam nii praadimisel, küpsetamisel kui ka kosmeetikatootena.

Artikkel annab ülevaate kookosõli olemusest: tähtsamatest terminitest ja toodetest ning vaatab põhjalikult selle kasutamist isevalmistatud seebis ja kosmeetikas.

Mis vahe on kookosõlil ja kookosrasval?

On levinud eksiarvamus, et kookosõli ja kookosrasv on kaks erinevat toodet. Tegelikult on tegemist sama toote kahe erineva nimetusega, sest toatemperatuuril tahkeid õlisid nimetataksegi rasvadeks.

Madalama kui +24 °C juures on kookosõli tahke, kõrgemal temperatuuril jälle vedel; tahkumise põhjustab rohke küllastunud rasvhapete hulk.

Sõnu „kookosõli“ ja „kookosrasv“ võib julgelt kasutada sünonüümidena, sest mõlemad tähistavad sama toodet.

Kookosrasv

Kookosrasv topsis. Foto: Pixabay

Rafineeritud ja virgin kookosõli erinevus

Suures plaanis jagunevad kookosõlitooted töötlemisviisist lähtuvalt kaheks: rafineerituks ja virginiks.

Mis neil vahet on?

Rafineeritud kookosrasva valmistamiseks kasutatakse kookospähkli kuivatatud viljaliha, mida kutsutakse kopraks.

Pressimise teel eemaldatakse kuivatatud pähklituumadest õli, mis võib moodustada üle 60% kopra kogukaalust. Saadud tooraine vajab puhastamiseks järeltöötlust. Oluline on teada, et mõningad tootjad kasutavad järeltöötluses kemikaale, kuid Hobipunktis müügil olev rafineeritud kookosrasv puhastatakse looduslikult saviga absorbeerimise teel.

Toote desodoreerimiseks (lõhna eemaldamiseks) kuumutatakse seda vaakumis veeauru abil. Rafineeritud kookosrasv on valge ning tal ei ole kookosele omast lõhna ega maitset.

Virgin kookosrasva saab rafineeritust eristada välimuse järgi. Kui rafineeritud rasv on värvuselt valge, siis virgin kookosrasv on klaasjas.

Virgin kookosrasv valmistatakse värskest kookospiimast või kookospähkli tuuma viljalihast. Õli eraldatakse viljalihast külmpressimise teel. Töötlemisel kasutatavad temperatuurid on madalad ning tänu sellele säilivad rasvas leiduvad polüfenoolid ja kookosele iseloomulik lõhn ning maitse.

Polüfenoolid toimivad antioksüdantidena ning vähendavad organismis vabade radikaalide kahjustavat toimet. Siiski tuleb märkida, et polüfenoolide kogus kookosrasvas on väga väike, keskmiselt 10 mikrogrammi ühes grammis kookosrasvas.

Seebi ja kosmeetika valmistamine: kas valida rafineeritud või virgin kookosõli?

Nii rafineeritud kui ka virgin kookosõli on seebi valmistamiseks võrdväärselt head valikud, sest nende rasvhapete koostised on ühesugused, mis tähendab, et ka seebi omadused jäävad samasugused.

Kuid majanduslikust seisukohast on seebis otstarbekam kasutada ikkagi soodsama hinnaga rafineeritud kookosõli, sest virgin kookosõlis olevad kasulikud polüfenoolid ja kookoslõhn kahjuks seebitegemise käigus ei säili.

Rafineeritud kookosrasva tasub eelistada ka lõhnatutes või nendes kosmeetikumides, kus virgin kookosrasva lõhn võib hakata segama toote soovitud lõhna.

Virgin kookosõli kasulikud omadused tulevad paremini esile toodetes mida kuumutatakse vähe ja kus soovitakse säilitada kookose aroomi. Näiteks sobib virgin kookosõli hästi kehakoorijatesse, salvidesse, võietesse ja kreemidesse.

Muud kookosõlitooted

On veel kaks levinud toodet, mis saadakse kookosrasva keemilise struktuuri muutmisel:

Hüdrogeenitud kookosrasv

Troopilises kliimas, kus kõrge keskmise õhutemperatuuri tõttu on keeruline kasutada madalal temperatuuril veelduvat kookosrasva, töödeldakse seda selliselt, et sulamistemperatuur jääks kõrgem.

Tavaliselt on kookosrasva sulamistemperatuur +24 °C, aga hüdrogeenimise tulemusena jääb see kõrgem kui +33 °C. Töötluse käigus muudetakse küllastumata rasvhapped transrasvadeks, mis kokkuvõttes vähendab kookosrasva tervislikkust. Seda toodet tasub võimalusel vältida.

Fraktsioneeritud kookosõli

Vastupidiselt hüdrogeenitud kookosrasvale, on fraktsioneeritud kookosõli valmistatud selliselt, et see püsiks vedel ka külmkapis. Fraktsioneerimise käigus eraldatakse kookosõlist lauriinhape ning sellega suureneb teiste rasvhapete osakaal ja võimenduvad nende omadused. Fraktsioneeritud kookosõli kasutatakse enamasti kosmeetikatööstuse toorainena.

Kookosrasva rasvhappeline koostis

Just rasvhapete unikaalne vahekord annab kookosõlile tema suurepärased omadused.

Kookosrasva rasvhapete osakaal võib sõltuvalt partiist veidi kõikuda ja seetõttu on toodud osakaalud keskmistena:

  • Lauriinhape 47%

  • Müristhape 19%

  • Palmitiinhape 10%

  • Oleiinhape 7%

  • Kaprüülhape 6%

  • Kapriinhape 6%

  • Linoolhape 2%

  • Steariinhape 3%

Kookosrasvas leidub ka E- ja K-vitamiini, kuid nende kogus on väga väike. E-vitamiini sisaldus on 0,005% ja K-vitamiinil 0,0000005%.

NB! Kui kookosrasvas on ülaltoodust oluliselt suurem E-vitamiini osakaal, on see tõenäoliselt oksüdeerumise vähendamiseks tootele juurde lisatud ning selle ülesanne on aeglustada rasva rääsumist ja seeläbi säilivust pikendada.

Kookosrasva omadused kosmeetikas

Kookosrasva kõige erilisem komponent on lauriinhape, mida leidub lisaks kookosrasvale suuremas koguses eksklusiivsetes õlides: palmituumaõlis (mitte segi ajada palmirasvaga), murumuruvõis ja babassuõlis.

Lauriinhappe keemiline ehitus

Lauriinhape on keskmise ahela pikkusega rasvhape. Foto: Wikimedia

Lauriinhape on antibakteriaalsete omadustega nagu ka kaprüülhape ja kapriinhape. Need kolm hapet võitlevad organismis erinevat tüüpi bakteriaalsete viiruste ja seentega. Kookosrasvast on abi näiteks akne ja dermatiidi puhul, sest lauriinhape on ka põletikuvastase toimega.

Müristhape, mida leidub lisaks palmituumaõlile veel vaid loomsetes rasvades, suurendab toote imenduvust ja libisevust.

Linoolhapesteariinhape ja oleiinhape küll sisalduvad kookosrasvas, aga võrreldes teiste taimsete rasvadega on neid seal vähem. Linoolhape on nahka pehmendav komponent. Steariinhape aga vastutab naha elastsuse säilimise eest. Oleiinhape on nahka niisutav ja aitab kaasa rakkude uuenemisele ning rahustab näiteks päikesest põlenud ja põletikulist nahka.

Palmitiinhappe ülesanne on kaitsta nahakelmet ja ta osaleb naha pinnal oleva kaitsekihi ehitamises.

Kookosrasva rasvhapete kombinatsioon on tänuväärne nahakuivuse ja ekseemi puhul – see vähendab nahainfektsioone ja aitab niiskust säilitada. Kookosõli sobib hästi ka massaažiõliks, kuna sulab nahal kiiresti, libiseb hästi ega muutu kleepuvaks.

NB! Kuigi kookosrasvas leiduvad antibakteriaalsed rasvhapped vähendavad naha põletikulisust ja aitavad kaasa akne sümptomite leevendamisele, on see õli ka komedoonide teket soodustav. Skaalal 1-5 on kookosrasva komedogeensuse näitaja 4. Seega, kui kasutajal on probleeme pooride ummistumisega, võib kookosrasv kasu asemel hoopis vastupidise tulemuse anda.

Kookosrasv juustele

Indias on kookosõli lisaks amlaõlile ja sinepiõlile kolme traditsioonilise juukseõli hulgas.

Ka teadusuuringute kohaselt toimib kookosrasv efektiivse juukseõlina: kookosrasv imendub kergesti juustesse ja alandab niiskuskadu. Samuti vähendab selle kasutamine juuste füüsilist kahjustumist, eriti kui kasutada kookosrasva juustel ennetava vahendina. Kookosõliga toidetud juuksed katkevad harvem ja kaotavad vähem eluks tarvilikke proteiine.

Kookosõli kosmeetika koostisainena

Kehakoorijas annab kookosõli tootele mõnusalt kreemja tekstuuri ning nahale kandes sulab see kiiresti ja libiseb hästi. Kui on soov säilitada tahket tekstuuri, tuleks kehakoorijat kasutamiskordade vahel kindlasti külmkapis hoida.

Soojas vannitoas veeldub kookosrasv kiiresti, selle vältimiseks võib kookosrasva kehakoorijas kombineerida teiste tahkete rasvadega, nagu näiteks troopilise kehakoorija retseptis.

Kookosõli sobib hästi kasutamiseks ka huulevõietes, kuid huulepalsami retsepti koostamisel tuleb jälgida milline on valmiva segu sulamistemperatuur. Ideaalse koosluse korral on sulamistemperatuur lähedane kehatemperatuurile, sest siis on määret mugav peale kanda ja see sulab huultel, mitte taskus või käekotis.

Huulepulgas tuleb tugevuse hoidmiseks kasutada kõrgema sulamistemperatuuriga tahkemaid õlisid, mis tagavad selle tugevuse ja vormi.

Antibakteriaalsete omaduste tõttu on kookosrasv väga levinud ka isetehtud deodorandi koostisosana.

Õli-vees kreemides ei ole kookosrasva kasutamine laialdane. Samas on kookosrasval mitmeid omadusi, mis kreemisse hästi sobivad – see sisaldab võrreldes teiste baasõlidega palju müristhapet, mis muudab ta nahal hästi libisevaks ja kiiresti imenduvaks.

Naha külluslikuks niisutamiseks võiks kreemis kookosrasva kombineerida rohkelt linoolhapet sisaldavate õlidegaviinamarjaseemneõlinisuidu õli või kanepiseemneõliga.

Kookosrasva kasutamine seebis

Lauriinhape ja müristhape on kaks rasvhapet, mis annavad seebile puhastavad omadused. Kuna teised baasõlid ei sisalda neid rasvhappeid üldse või vaid vähesel määral, on kookosrasva kasutamine seebiretseptis lausa kohustuslik. Lisaks annavad nimetatud happed seebile kõvaduse ja suuremullilise vahu.

Vahutav seep

Kookosrasvaga seep vahutab korralikult. Foto: Pixabay

Negatiivseks küljeks on asjaolu, et ainult kookosrasva baasil valmistatud seep on nahka kuivatav, sest nahka pehmendavate oleiinhappe ja linoolhappe osakaal on madal. Seetõttu on soovitav hoida kookosrasva osakaal seebis kasutatavates rasvades alla 30% ja kombineerida seda teiste nahka pehmendavate õlidega nagu oliiviõli, sheavõiavokaadoõli ja magusa mandli õli.

Suurem kookosrasva osakaal on omal kohal kui soovitakse väga heade puhastusomadustega pesuseepi. Veidi suurem kookosrasva sisaldus on põhjendatud ka soola või savipulbrit sisaldavates seepides, seal aitab ta kompenseerida vahutavuse vähenemist pulbriliste lisandite sissesegamisel.

Värvitu kookosrasv jätab ka seebimassi tooni heledaks. Eriti heledavärvilise seebi saamiseks võib kookosrasva kombineerida sheavõi ja light oliiviõliga.

Kokkuvõtteks

Kookosrasv on soodsa hinnaga multifunktsionaalne kosmeetika tooraine ning oma erilise rasvhapete koostise tõttu võivad sellest abi saada ka probleemse nahaga kasutajad, kuid nagu iga nahahoolduseks kasutatava toote puhul, tuleb ka kookosõli sobivust väiksel alal kõigepealt testida. Kuna kookosrasval on ka soodumus poore ummistada, ei pruugi see igaühele sobida.

Seebis on kookosrasv asendamatu komponent, andes sellele mõnusa vahu, kõvaduse, head puhastusomadused ja heleda värvi. Kindlasti tuleb kombineerida kookosrasva seebis teiste nahka pehmendavate õlidega, vältimaks naha liigset kuivatamist.

Kasutatud allikad:

  1. Kookosrasva analüüsisertifikaat, ohutuskaart, tootja infomaterjalid
  2. Wikipedia: Cococnut Oil
  3. Refined Vs Unrefined Coconut Oil
  4. How Beneficial are the Polyphenols in Virgin Coconut Oil?
  5. What Type of Coconut Oil is Best? How to Choose a Coconut Oil
  6. JE Fulton, Comedogenicity and irritancy of commonly used ingredients in skin care products, J Soc Cosmet Chem 1989, 40, 321-333.
  7. Oil Health Benefits
  8. Myths about coconut oil
  9. Coconut Oil Production by Country in 1000 MT
  10. Caprylic Acid: The Saturated Fat that Fights Candida, Infections & Acne
  11. Coconut Oil and Scientific Studies
  12. Fatty Acid Composition and Properties of Oils Chart

Lisa kõik retsepti tooted ostukorvi

Vajalikud komponendid

Lisa kõik retsepti tooted ostukorvi